Hurghada
Hurghada (araabia keeles الغردقة Al-Ghardaqah) on linn Egiptuses Punase mere rannikul, Punase mere provintsi halduskeskus.
Hurghada on Egiptuse Punase mere äärsetest linnadest Suessi järel suuruselt teine ja turismikeskusena tähtsaim.
Hurghadast 12 km kaugusel sisemaal asub Egiptuse kõrguselt teine, 2187 m kõrgune mägi Shā'ib al-Banāt, mis on ühtlasi Egiptuse Aafrika-osa kõrgeim tipp.
Hurghada rajasid 20. sajandi alguses Suurbritannia geoloogid, kes otsisid naftat. Naftat ei leitud. Hiljem oli linn Egiptuse sõjaväe käsutuses. Turism hakkas seal arenema pärast Camp Davidi rahulepingu sõlmimist. Alates 1980-ndatest on nii kodu- kui ka välismaised investorid seda pidevalt laiendanud. Tänapäeval ulatub Hurghada 36 km ulatuses piki rannikut, aga sisemaale, kus on Araabia kõrb, ulatub ta vähe. Linnas elab 248 000 inimest.
Hurghadas on palju vene turiste
Tänapäeval asuvad Hurghadas Punase mere provintsi kuberneri residents ja provintsi halduskogu, väike sadam ja Egiptuse mereväe rannavalvebaas, mitu kolledžit, raamatukogu ja provintsi kohus. Linna külje all asub radarijaam.
Minarett Hurghadas
Hurghada koosneb kolmest linnaosast. El Dahar on nii-öelda vanalinn, kus asuvad linna suurim turg, postkontor ja kaugliinide bussijaam. Sakkala on suhteliselt odavate hotellide piirkond. El Memsha on prominentide linnaosa. Linna teenindab Hurghada rahvusvaheline lennujaam, millel on plaanipärane lennuühendus Kairoga ja otseühendus ka paljude Euroopa linnadega. Viimasel ajal on lennujaama oluliselt laiendatud, et see tuleks toime kasvava turistide hulgaga. Lennujaam asub kesklinnast 7 km kaugusel. Hurghada halduspiiride taha on samuti kerkinud maju, mis esialgu jagavad Hurghadaga ühist infrastruktuuri, kuid sedamööda, kuidas nad omaette infrastruktuuri saavad, on oodata nende iseseisvumist.
Hurghada on suurim Punase mere äärne kuurort, kus puhkekülad ja hotellid pakuvad veespordivõimalusi nii purjetamiseks, purjelauaga sõitmiseks kui ka allveeujumiseks. Linna keskse asendi tõttu korraldatakse Hurghadast väljasõite sukeldumiskohtadesse mujalgi Punases meres, sealhulgas asustamata rannikutele ja saartele. Kuid viimaseid jääb järjest vähemaks, sest rannikule rajatakse üha uusi turismikeskusi.
Lisaks veespordile saab vaadata kauneid korallriffe ja neis elavaid kirevaid kalu. Turistid saavad sukelduda ja olla merel klaaspõhjaga paadis.
Hurghada on Egiptuse Punase mere äärsetest linnadest Suessi järel suuruselt teine ja turismikeskusena tähtsaim.
Hurghadast 12 km kaugusel sisemaal asub Egiptuse kõrguselt teine, 2187 m kõrgune mägi Shā'ib al-Banāt, mis on ühtlasi Egiptuse Aafrika-osa kõrgeim tipp.
Hurghada rajasid 20. sajandi alguses Suurbritannia geoloogid, kes otsisid naftat. Naftat ei leitud. Hiljem oli linn Egiptuse sõjaväe käsutuses. Turism hakkas seal arenema pärast Camp Davidi rahulepingu sõlmimist. Alates 1980-ndatest on nii kodu- kui ka välismaised investorid seda pidevalt laiendanud. Tänapäeval ulatub Hurghada 36 km ulatuses piki rannikut, aga sisemaale, kus on Araabia kõrb, ulatub ta vähe. Linnas elab 248 000 inimest.
Hurghadas on palju vene turiste
Tänapäeval asuvad Hurghadas Punase mere provintsi kuberneri residents ja provintsi halduskogu, väike sadam ja Egiptuse mereväe rannavalvebaas, mitu kolledžit, raamatukogu ja provintsi kohus. Linna külje all asub radarijaam.
Minarett Hurghadas
Hurghada koosneb kolmest linnaosast. El Dahar on nii-öelda vanalinn, kus asuvad linna suurim turg, postkontor ja kaugliinide bussijaam. Sakkala on suhteliselt odavate hotellide piirkond. El Memsha on prominentide linnaosa. Linna teenindab Hurghada rahvusvaheline lennujaam, millel on plaanipärane lennuühendus Kairoga ja otseühendus ka paljude Euroopa linnadega. Viimasel ajal on lennujaama oluliselt laiendatud, et see tuleks toime kasvava turistide hulgaga. Lennujaam asub kesklinnast 7 km kaugusel. Hurghada halduspiiride taha on samuti kerkinud maju, mis esialgu jagavad Hurghadaga ühist infrastruktuuri, kuid sedamööda, kuidas nad omaette infrastruktuuri saavad, on oodata nende iseseisvumist.
Hurghada on suurim Punase mere äärne kuurort, kus puhkekülad ja hotellid pakuvad veespordivõimalusi nii purjetamiseks, purjelauaga sõitmiseks kui ka allveeujumiseks. Linna keskse asendi tõttu korraldatakse Hurghadast väljasõite sukeldumiskohtadesse mujalgi Punases meres, sealhulgas asustamata rannikutele ja saartele. Kuid viimaseid jääb järjest vähemaks, sest rannikule rajatakse üha uusi turismikeskusi.
Lisaks veespordile saab vaadata kauneid korallriffe ja neis elavaid kirevaid kalu. Turistid saavad sukelduda ja olla merel klaaspõhjaga paadis.
Kaart - Hurghada
Kaart
Maa (piirkond) - Ühinenud Araabia Vabariik
Egiptuse lipp |
Egiptuse ametlik nimi oli Ühinenud Araabia Vabariik kuni 1971. aastani. Selle president oli Gamal Abdel Nasser. Riik kuulus ka Ühendatud Araabia riikide (ÜAR) ühendusse, mis kujutas endast suhteliselt nõrka liitu Põhja-Jeemeniga, ÜAR lagunes koos ÜAVga aastal 1961.
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
EGP | Egiptuse nael (Egyptian pound) | £ or جم | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
AR | Araabia keel (Arabic language) |
EN | Inglise keel (English language) |
FR | Prantsuse keel (French language) |